eelviimane pühapäevane blogipostitus läheb teele.Nädala ja kahe päeva pärast saan jälle Eesti keele keskkonnas olla ja koduseid toite süüa ja oma kalleid inimesi näha.
Sellel nädalal oli ikka veel põhirõhk eksamitel. Kolmapäeval sai lõpuks ära tehtud investeerimisportfelli oma. Millegipärast oli tol päeval mul ikka kohutav ebaõnn. Mind ei olnud eksamitegijate nimekirjas, arvuti ei tahtnud mind sisse logida, eksamifail ei avanenud, paar küsimust oli sellist, mida ma lootsin, et ei küsita, ning kõige lõpuks ei tahtnud süsteem mu valmis eksamitööd vastu võtta. Ilmselgelt polnud mul head kõhutunnet kui ma lõpuks sealt klassist välja sain. Ahjaa, nad (ja mina kaasa arvatud) unustasid kogu selle süsteemi-mittetöötamise saginas minu käest allkirja küsida ehk ma ei tea, kas lõpuks mu tulemust saab kirja panna. OEH.
Reedel sain naistega lõunat süüa- kogu see arutelu meesnäitlejate musklitest, karvkattest ja igaühe unistuste abikaasadest kulus tõesti pärast toda fiaskot ära.
 |
| Mediteerin feminiinses auras |
Tegelikult on üllatav, kui palju ma ühe vana ettekäände taha pugesin: "Tahan puhata". Kahesõnaline lause, kuid tegelikult kätkeb endas ülimalt suurt hulka edasilükkamist ja laiskust. Iga kord kui mingi suurem projekt ette tuli, viskasin selle ettekäände lauale ja võisin ilma süümepiinadeta muude ebavajalike asjadega tegelda. Paar nädalat tagasi otsustasin inimeksperimendi korras selle väite risti vastupidiseks pöörata: "Kui palju ma pean töötama, et ma tõesti väsinud oleksin?". Noor süda, peab vastu küll, lisaks hakkab minu ajutine laiskus mulle närvidele käima. Tulemus?- umbes 14 tundi tööd, siis ütleb aju üles. Njaa... mida kõike ei anna 14 tunniga ära teha. Nüüd peaks õppetund käes olema, vaja vaid see harjumuseks muuta (28-60 päeva, mul jääb kuskil 42 päva kanti).
Rohkem ei olegi praegu öelda. Tõmban püksirihma koomale ja teen selle asja ära. Praktilisest küljest vaadates on see alles soojendus võrreldes sellega, mis mind Eestis ees ootab :).
PS. Pariisis juhtunut arvestades on Belgia rahulik. Teateid politsei haarangutest tuleb ikka siit-sealt, kuid Mechelenis on rahulik. Erilisi turvameetmeid pole vähemalt näha olnud. Ainuke muutus on võib-olla inimesed see, et Belglased on süngemad kui muidu kombeks.
Dain
No comments:
Post a Comment