Sunday 26 October 2014

7. nädal - eksport ja kitarr

Hei, jahe Eestimaa.

See nädal oli rohkem sprindi moodi kui ma arvasin- kõik õppejõud kuhjasid meid koduste töödega üle ning ega väga aega millegi muu jaoks ei jäänud.

Esmaspäeval oli rahvusvahelise turustamise aines tagasiside aeg. Rääksime õppejõule, kuidas me oleme analüüsinud omale määratuid riike (Saksamaa, Uus-Meremaa ja Jaapan) ning kuidas on info kogumine olnud. See tegelikult terve kursuse kõige tähtsam ülesanne- sellest sõltub meie lõplikhinne. Ülesandeks on kõigepealt väikestes gruppides analüüsida kolme erinevat riiki- millised on majanduslikud näitajad, inflatsioon ja loomulikult, kuna meie müügiartikkel on siin Mechelenis tehtav viski, siis alkoholipiirangud. Teises faasis laseme kogutud informatsiooni läbi mudeli ning filtrite ja anname igale riigile hinnangu. Kolmas faas on juba konkreetse turustusplaani loomine. Lennupiletitest võib tunduda asi natuke kauge, kuid täpselt samasugused analüüsid tuleb ka lennunduses läbi viia.

Teisipäeval sain lõpuks juuksuris käidud. :) pea-aegu kolm korda kallim, kuid lõng oli juba nii pikaks läinud, et oleksin võinud varsti mõne metal bändiga ühineda.

Kolmapäv oli jälle Tai-Chi päev. Ei tundu küll, et ma väga osavamaks läheksin, kuid paralleelid karatega on ikka päris tugevad. Pärast trenni rääksime sensei'ga natuke juttu chi'st ja selle suunamisest ja üldse võitluskunstidest. Mulle hakkab tasakesi meenuma, miks ma viis aastat karatega tegelesin... :)

Neljapäeval oli vabatahtlikult kohustuslik kinoskäik. Aines "kultuuridevaheline suhtlus" analüüsime stereotüüpe ja nn. stampmõtlemist ja kogu õpitu võttis suurepäraselt kokku film "Crash" (2004). Sisuliselt räägib see erinevate inimeste igapäevaelust ja kuidas nad taluvad diskrimineerimist ja valestimõistmist. Kohati läks üle vindi ja natuke palju õnnelikke lõppe, kuid kokkuvõtvalt täitsa hea film.

Õhtupoole sai tähistatud järjekordset kolmiksünnipäeva ja üle hulga aja venis õhtu kella kolmeni välja. Kuna põrand oli libe, leiutasin ka paar ägedat tantsusammu- panin midagi swingi'st ja MJ stiilist kokku. Rahvale meeldis.

Reedel sain omale lõpuks kitarri! Kuna ma käsin eelmisel õhtul peol sattusin rääkima ühe sünnipäevalise sõbraga ning täiesti juhuslikult tuli välja, et tal on mitu kitarri kodus, mida ta on hea meelega nõus laenama. Kaup oligi koos ning lubasin talle järgmisel korral hea mitu õlu välja teha. Tol õhtul mängisin esimese hooga nii palju, et järgmisel päeval pidi kitarr nurgas seisma, kuna sõrmed lihtsal ei kannatanud rohkem. Aga äge jah, nüüd saan jälle edasi harjutada. Kolm kuud pausi oli natuke palju.

Üleüldiselt võtsin seda nädalat rahulikult, eriti arvestades seda, et jäegmisel nädala on vaheaeg. Vahel on lihtsalt mõnus mitte-asjalik olla ning vabamalt võtta. Järgmisel nädala alguses teen oma viimased kodutööde riismed ära, siis on terve nädal hooleta. Tahaks ikka veel kuskil reisida, kuid natuke talveund on vist sees.


Loomulikus olekus

Olge tublid!

Monday 20 October 2014

6. nädal - 502 astet ja elektrikitarr

Hei,

see nädal oli juba täielikult koolitöödele pühendatud. Samas see ei takistanud mul oma Erasmus buddy' dega väljas käia, paadiga sõita ja torni otsa ronida- kui aega õigesti majandada siis jõuab kõike teha.

Kõigepealt kohtusin teisipäeval esimest korda oma buddy'dega ehk siinsete tudengitega, kes on määratud meid, Erasmus tudengeid, mitteametlikus keskkonnas juhendama ja aitama. Väike tõrvatilk vastuvõtva ülikooli meepotis on see, et ma olen buddy'sid oodanud juba maikuust saadik ja alles nüüd, kui mul on asjad enam-vähem paigas saan nendega kontakti. Niivõrd palju lihtsam oleks olnud kui oleksin enne siia saabumist seda infot saanud, kuid mis seal ikka. Buddy'd on väga toredad ning tuli välja, et koos teiste selles grupis olevate Erasmuslastega olen ma ainuke meesterahvas 9 naise hulgas. Oh jah :)

Kolmapäeval tegin lõpuks selle paadisõidu koos tornironimisega ära. Alguses plaanis ma hoopis ratsutama minna, kuid kui rääksin ühe Türgi tüdrukuga siis ta ütles kui väga ta oma hobust taga igatseb ning ratsutamisest puudust tunneb ning otsustasin temale selle koha anda. Mul oli ka kunagi oma lemmikhobune ning kuigi ta pidi vanaduspõlve veetma minema ja ma ei ole teda pärast seda näinud, siis saan täitsa aru, mida ta tunneb. Hobusevõõrastele inimestel võib see väga "pehmo" jutt tunduda, kuid kui ikka 5 aastat sama hobusega sõita siis ikka tekib mingisugune side. Suhtud temasse rohkem kui sõpra kui tavalisse pudulojusesse.

Okei, kaldusin natuke teemast kõrvale. Alustasime romantilise paadisõiduga mööda kitsast Mecheleni kanalit- uhked kaatrid, villad ja kerge uduvihm käisid asja juurde. Sõit oli oodatus lühikesem, kuid sellegipoolest nauditav.



Money, money, money
Pärast seda oli juba päris pimedaks läinud, kuid torni ronisime sellegipoolest. 502 astet kui täpsem olla. Vahekorruste peal saime jalga puhata ja tutvuda kellamehhanismi ja kelladega. Loomulikult lõin kogu Mecheleni rõõmuks ise paar korda ühte suurt kella ning klimberdasin väiksemate peal. Proovisin küll vaikselt mängida, kuid seda oli päris raske teha kui kellad on sinust suuremad- iga vale noot oli kenasti üle terve linna kuulda :D.

502 sammu kõrgustesse
St. Rumbold's katedraal
Professionaalne kellamängija tööpostil
Vot nii suured kellad

Romantika, romantika...


Need pildid on muidu minu tuttavate võetud, sest minu seebikarp otsustas, et kui just 120% päikesevalgust pole, siis tema pilti ei tee. Peaks hakkama vist uue aparaadi peale mõtlema... .

Tegelikult oli selle nädala tippsündmuseks ikkagi minu hamba kordasaamine. Nagu mu sõbrad teavad, siis ma olen üldiselt täitsa külma kõhuga, kuid seekord oli esimene kord kui mul enne arsti närvi sisse lõi. Õnneks ei olnud asi nii hull kui mulle tundus- saime napil enne närvi jaole ning hambatõmbamiseks ka ei läinud ja seitset nahka ka minu käest ei kooritud. Oli isegi odavam kui Eestis. Lõpp hea, kõik hea, kuid koju jõudes pean küll hambaarsti vahetama.

Sellel nädalal uurisin ringi, kas äkki õnnestub kuskilt ikka kitarri hankida- tahtmine mängida on nii suur. Küsisin kitarripoest, kas oleks võimalik äkki laenutada, kuid kahjuks nemad sellega ei tegele. Sellegipoolest sain (esimest korda) proovida elektrikitarri- täpsemini Cort Gasoline 1BKS.
Tegemist on ühe vähem tuntud brändiga ning ta ei ole Belgias eriti levinud. Heli oli selline väga puhas ja viimistletud- väga mõnus oleks seda läbi efektiblokkide lasta. Kahjuks on aga kolm kuud oma töö teinud ning minu näpuosavus päris madale langenud. Vähemalt oli lõbus ning oleks raha, ostaks selle isegi ära. Hakkasin netist juba "tudengivõimendite" skeeme uurima, kuid enne kui põhiasjad korras pole, ei hakka mugavustega tegelema.

Tervest majast kadus täna õhtul Internet niimoodi ära, et lõikas mul Skype kõne julmalt ära. Majahoidja jahus midagi viirusrünnakust, kuid ma näen omaenese arvutis, et DNS server lihtsalt ei tööta -_-. Ddos, võib-olla, kuid see on juba teenusepakkuja mure. Oi kui pahane ma olin.....

Selline mu nädal oligi. Kui päeva kohta võtta, siis ei olnud midagi väga erilist, kuid kui terve nädala kokkuvõte teha siis tuli jälle üks korralik esee. Järgmisel nädala tahan ma kohe kindlasti kuskile reisida, olen juba liiga kaua ühes linnas paigal olnud. Vaja vaid kaamera hankida, kaardid üles otsida, jne. Küll jõuab.

Täna oli 22+kraad meil siin. Kuulsin ja nägin, et Eestis hakkaks justkui talv :D.

Ärge väga tatiseks minge,

Sunday 12 October 2014

5. nädal - t'ai chi ja quatro sünna

Hei,

see nädal on lendas ikka väga kiiresti. Vasikavaimustus hakkab üle minema ning tasapisi hakkab kindel rütm tekkima. Ikka iga päev sai midagi tehtud ning kodutöid kribasin teha kuni tänase õhtuni. Natuke hakkasin juba mõtlema, kas jõuan ikka täna blogitada ka, kuid õnneks osutusid kodutööd vähem töömahukateks kui ma arvasin, ning ikka jõudsin.

Nädala alguses hakkasid minu blogipostitused ka Delfi tudengiblogis ilmuma. Tegemist on projektiga, kus Eesti Erasmuse tudengid pajatavad oma seiklustest välismaal. Alguses natuke pelgasin ka seda, teades eestlaste kommenteerimisharjumusi, kuid kui läbi selle saab tutvustada natuke tudengite elu siis miks ka mitte (http://www.delfi.ee/teemalehed/tudengiblogi). Esialgu hakkasin seda blogi siin kirjutama ikka enda koduste peale mõeldes ning eks endal ole ka tore hiljem meenutada, mis tehtud sai. Igapäevase päevikupidajat minust pole, kuid nädala peale tuleb ikka vahvaid juhtumisi ikka kokku küll. Võib-olla teen isegi väikese käsitsitehtud raamatu sellest, mine tea.

Teisipäeval sain oma intervjuu lesbiga ära teha. See oli täiesti kokkusattumus, et Eestis just samal ajal arutati seda kooseluseadust. Üleüldse tundus välismaalt vaadates kole palju kära sellise seaduse ümber olevat- iga üks arvas midagi ja iga teine arvas midagi muud. Näoraamat oli ka samas stiilis asju täis. Laskumata ise ka sinna tulistesse keerdkäikudesse ütlen vaid üht- vähemalt meeleavaldamise kunsti on eestlased ära õppinud :). Igatahes, Sophie oli väga tore. Väga kena ja avatud meelega naisterahvas. Peale vaadates nägi välja kui koduperenaine ja millegi välimise järgi küll ei oskaks seksuaalset orientatsiooni määrata. Intervjuu läks natuke lappama, kuna mul ei ole väga palju kogemust sellega- peaagu 45minutit rääkisime maast ja ilmast ja armastusest ja õnnelik olemisest ja paljust muust. Väga lõbus oli seda hiljem ka sisse trükkida- ühe tunniga suutsin sisse kanda vaid 13 minutit vestlusest. Oeh, vähemalt oli lahe kogemus. Elu sees ei oleks uskunud, et tulen Belgiasse ja hakkan paari nädala pärast tutvust tegema siinse lesbide kogukonnaga :D Äge.

Selle nädal kokakunst: 28 kartulikotletti Eesti moodi
Kolmapäeval oli mul esimene T'ai Chi tund. Puhtal huvi pärast registreerisin ennast sinna ja täitsa huvitav oli. Pärast paari harjutust tulid mul küll Karate mõjud sisse- mitmed asendid, üleminekud ja käe asendid on samad. Põhiline erinevus on põhimõttes. Kui Karate eesmärk on suunata jõud võimalikult efektiivselt ühte punkti siis T'ai Chi eesmärk on kasutada vastase jõudu tema vastu. Täiesti põhimõtteline erinevus ning sain ka sensei käest kommentaariks, et ma olen ikka väga kange ning üldse mitte lõdvestunud. Eks järgmise paari trenniga tuleb paremini teha.

Neljapäeval käis meie oma lennundusprofessionaal, Keit, mul külas. Väga tore oli jälle sugri-mugri nägu näha ja meie oma keeles rääkida. Kuna lennuk hilines oli meie kohtumine küll põgus, kuid jõudsin näidata Mecheleni peatänavat ja torni ning ta sai esimese maigu kirsiõlu kvaliteedist. Ta pidi küll Brüsselisse kohe edasi kiirustama, kuid saime vahetada mõtteid Euroopa lennunduse tulevikust ja karjäärivõimalustest. Jah, poleks uskunud, et minu neli aastat Lennuakadeemias nii kähku lähevad. Praegu saab veel pea pilvedes ( :D ) olla, kuid jaanuarist alates peab raskeid valikuid ja otsuseid hakkama langetama. Mõned küsimused vajavad ka vastust, kuid selleks ju Erasmus ongi. Igatahes, Keit, kui sa seda loed siis tore oli sind näha ning loodan, et sa Brüsselis ära ei eksinud ning jõudsid paar õlu, mis ma soovitasin, ka kaasa krabada.

Loomulikult on siin ka koertele õlu olemas
Reedel sai pidu ka. Kuna meie Erasmuslastest neljal on oktoobris sünnipäev siis kokkuhoidlike tudengitena otustasime kõik sünnipäevad korraga teha. Sai kooki, sai totakaid koonusemütse ja plärinatorusid, lasime suure pauguga konfette ja linte ja lihtsalt tundsime ennast hästi. Selleks, et naabreid säästa, lahkusime umbes 22:00 ajal korterist ja siis sõtsime mitte väga sirgelt rattakellade saatel, nagu üks korralik jalgrattagäng kunagi, ühte bubisse, kus siis õhtu lõppes.

Quatro sünna.
Laupäev ja minu reeglite vastaselt ka pühapäev kulusid õppetükkide peale. Ainult üks mure kerkis veel esile. Nimelt enne siia tulekut käisin hambaarsti juures, kuna mul oli üks plomm ära tulnud. Ta uuris ja uuris ja ütles, et kui hoolikalt puhastada, ei juhtu sellega midagi. Parandas mul ühe teise hamba ära ja lasi tulema.Tuleb aga välja, et kogu sellest puhastamisest ei olnud mingit kasu- ei valuta, kuid midagi väga meeldivat ka ei ole. Nüüd pean kiiremas korras kõige suurema elukallidusega riigis leidma hambaarsti, kes mind päris paljaks ei rööviks. Oeh, vahel võiksid sellised probleemid olemata olla ja asjad lihtsalt paika loksuda...

Vot nii, lükkasin kõik töökoha, juuksurite, jõusaalide ja vanakraamipoodide otsingud praegu tagaplaanile. Keskendun hamba kordasaamisele ja õpingutele, küll jõuab neid teisi asju ka taga ajada. Järgmisel nädalal lähen paadiga sõitma ja ronin lõpuks Mecheleni torni ning loodetavasti tutvun Brüsseli eestlaste kogukonnaga (loomulikult on sellekohane Facebook'i grupp olemas).

Olge tublid,


Sunday 5 October 2014

4. nädal - õlud ja Porsche

Hei,

see nädal on lihtsalt täiesti uskumatu kokkusattumiste nädal olnud. Kõik asjad, mis võisid hästi minna, on hästi läinud, olen oma tutvusringkonda jälle mingi 15 inimese võrra kasvatanud ning tegevust on ikka iga päev olnud.

Nädala alguses sain aines "Meedia ja mitmekesisus" väga huvitava ülesande. Pean koos grupiga intervjueerima kahte moslemipoissi, ühte lesbit, 55 aastat vana või vanemat inimest ja ühte invaliidi. Ülesande kirjelduse järgi õpime me niimoodi väljaspool mugavustsooni suhteid looma, vestlema teistsuguste ühiskonnagruppidega, üritama üle olla poliitilisest korrektsusest suheldes selliste inimestega, kellega me ei ole harjunud suhtlema, looma objektiivset uudist ilma isiklike kallutusteta ning esitlema  korrektselt uudiste elemente. Lesbi(de) otsinguid jäid loomulikult mulle :). Väga keeruline ei olnudki, pidin lihtalt oma Belgia tutvusringkonnas natuke ringi uurima. Sellised sotsiaalse eksperimendi kanti minevad ülesanded on tegelikult väga lahedad, õpetavad mugavustsoonist välja minema. Järgmise nädala teisipäeval saangi selle tütarlapsega kokku ja saan kõik oma põletavad küsimused ära küsida.

Kunagi ammu-ammu lubasin õlle- ja toidupostituse ka teha. Kuna inimesed kellega ma väljas käin on oma lemmikõlled juba leidnud, siis läks natuke aega, et natuke rohkem erinevaid marke kokku koguda. Praegu olen maitsenud vaid ühte õlu, mis ei olnud väga hea, kõik ülejäänud on täiesti sellise "vau" efektiga. Ükskord proovisime järjest Carlsbergi ja Belgia õlu- esimene oli justkui kraadiga vesi, teisel oli selline mitmekesise ja tasakaalustatud maitse, kõik komponendid: vaht, värv, tummisus ja kraadid täpselt õiges tasakaalus. Ühe soomlase kommentaari oli väga hea: "*****, kui ma tagasi koju lähen ei saa ma ühtegi kodust õlu suu sissegi võtta. Tuleb hakata Belgiast tellima või midagi."

Lindemans Kriek
Kergelt hapukas kirsiõlu. Väga hea maitsega kui pole sellist asja varem proovinud. Meenutab maitselt natuke siidrit. Sobib õhtu alustuseks, kuid kui liiga palju juua pidi jätma natuke liiga magusa maitse suhu.
Lindemans Kriek
 Gouden Carolus- üks tõsiselt tummine õlu. Üheksapromilline kangus on täisti osavalat varjutatud sellise vaadise, kergelt mõru maitse taha. Vaht on pigem väiksem. Saada on nii hele kui ka tume versioon. Hele on maitselt lahjem ning minu maitse jaoks natuke liiga vesine.

Gouden Carolus Dark


Westmalle Trappist- suure vahuga õlu. Maitselt pigem mahe, erilisi maitsenüannse pole. Seitse promilli.
Westmalle Trappist
Pilt: http://www.trollekelder.be/cafe/wp-content/uploads/2013/06/westmalle-dubbel.jpg
Grimbergen- minu jaoks natukene liiga mõru. Jättis sellise kange järelmaitse. Küllaltki tummine ja vahune. Tuleb samuti heleda ja tumeda versioonina.


Grimbergen
Pilt: http://www.trollekelder.be/cafe/wp-content/uploads/2013/06/grimbergen-optimo-bruno.jpg
Kasteel- nagu nimest aru saada siis on tegemist lossiõluga. Natuke vähem mõrkjas kui Grimbergen, järelmaitse on pigem mahe. Tegemist on ka kõigest 11 promillise õluga. Kangust ei ole üldse tunda. Erasmulased jõid ühe baari sellest õlust ka tühjaks. Järelikult väga viga pole :).

Kasteel
Pilt: http://pilsje.files.wordpress.com/2012/05/kasteel-bruin.jpg
 
Sangria - tegemist ei ole tegelikult õluga, vaid pigem õlukokteiliga. Põhikoostisosadeks on majaõlu (nisust) koos punase veiniga. Lisandiks võib panna puuvilju, viina. Maitse sõltub baarist, kuid enamasti mõjub vein pigem lahendajana ning peidab osa tervamaid maitseid ära.

Okei, see tuli pikem kui ma plaanisin. Räägin toitudest järgmine kord. Ütlen, vaid, et võib-olla panite tähele, et igale õlule on oma spetsiifiline klaas, milles seda serveeritakse. Igale õlule tuleb baarispetsiifiline alus ka alla ning pudelit joogiga kaasa ei anta, kui sa just ei küsi.

Sellel nädalal käisin veel raadiostuudios ning hakkan tulevikus raadioprogrammi tegema. See on seoses selle meediaklubiga, millega ma liitusin. Tipptasemel tehnika ning sõbralik seltskond tõotavad teha sellest laheda kogemuse. Ideaalis tahaks teha soovisaadet, kus mängin kõike muud peale electro, mida siin millegi pärast väga palju lastakse. Saaks paar mixi vahel ka panna ja õhtud oleksid sisustatud. Vaatab, mis sellest välja tuleb.

Viimane lõbus lugu on seoses ühe 1963. aasta Porsche 911 -ga. Lähen oma tuttavatega kokku saama kui märkan seda autot. Täitsa kena pisikene auto, hinda ei kujuta isegi ette. Samas märkasin ma, et juhipoolne aken oli peaaegu täielikult alla keritud ning omanikku ei tundunud kuskil lähedal olevat. Esialgu kõndisin mööda, kuid poole tee peal jäin seisma. Kui see oleks minu auto, siis ma oleks küll õnnetu kui sellega midagi juhtuks. Pöörasin otsa ringi ning mõtlesin pöörduda hotellipersonali poole, äkki nemad teavad seda klienti. Läksin hotelli baari, kandsin asjast baarmanile ette ning tema reaktsioon oli hindamatu (inglise keeles): "Mis autoga mure on? Aa, see on minu oma, mis siin seisab. Aken on lahti? Pole tähtsust, see on kindlustatud." Noh jah :D Kiitsin tema ilusat masinat ja tema tänas mind tähelepanelikkuse eest ning jätkasin oma teekonda. Oh jah, mul on pikk tee veel minna....

Umbes selline, ainult sinikjas. 1963.a. hind hakkab 240 000€ st.
Pilt: http://alexmanos.alexmanos.netdna-cdn.com/wordpress/wp-content/uploads/2012/06/Porsche_911.jpg
Võrdluseks minu sõiduriist. Kummituskuma tuli tasuta kaasa.
Sellel nädal sai veel ühe korraliku lauamänguõhtu teha, tegin lõpuks 22 kartulikotletti, uppusin korraks kodutööde alla ning sain jälle paar sõpra juurde. Järgmisel nädalal hakkan tegema T'ai Chi'd, mõne aja pärast ka ratsutamist, kohtun selle huvitava tütarlapsega ning loodetavasti jõuan kuskile oma tööotsingutega.

Seniks püsige soojas, karukesed.