16. nädal - lumi ja aastalõpp

No nii,

2014. aasta viimane blogipostitus tuleb netiavatustesse teele panna.

Huvitav on see, et see on esimene postitus millega on mul päris tõsised raskused. Tavaliselt võtan kuskilt jutujärje üles ja mull muudki jookseb nagu seminaridel öeldakse. Praegu olen mitu paragrahvi kirjutanud ja jälle maha kustutanud. Ma arvan, et asi on selles, et see aasta on olnud kohutavalt tegus ning nii häid kui ka halbu juhtumisi on niivõrd palju olnud, et ma ei tea, kust pihta hakata, ning kui ma pihta hakkan, kas ma ka pidama saan :).

Ma arvan, et siinkohal on lihtsam loetleda ports asju- parem ülevaade, kergem lugeda ja praktilisem:

• 47 EAPd ja 15 eksamit - mitte kunagi enam, kuid tänu sellele on minu Erasmus-põli kergem
• Hästi palju Lennuakadeemia esindamist igasugustes nõukogudes, volikogudes, üldkogudes, koosolekutel, valimiskomisjonis ja messidel - just viimane tõukas mind müügi ja turunduse poole
• Õppisin meie Akadeemia pidudega seoses GIMPi  ja DJ värginduse ära (enam-vähem). Viimasega tahaks isegi rohkem tegeleda.
• Kõige kohtuvam ja kõige parem maikuu üldse. Lihtsalt nii mitu asja jooksid eelmise aasta detsembrist alates nii metsa kui metsa andis. Samas jälle aga leidsin ühe kohutavalt lokkis lihvimata teemanti.
• AS Panaviatic - väga tõsine praktika, mille tulemusena väljusin augustis kontorist lumivalge, kuid paksult lennundusseadusi ja -regulatsioone täistuubituna. Kindlasti loodan ka tulevikus koostööle *hint *hint lõputöö? *hint.
• Belgia Erasmus- see siin on kujunenud natuke teistsugusemaks kui ma arvasin, kuid arvestades kõiki neid jõupingutusi, mis tuli teha, et siia jõuda, ja kõiki neid uusi kogemusi, siis võin juba praegu rahuliku südamega öelda, et see oli täpselt see, mida ma otsisin.
• 8 kuud koduta- tegelikult pole kunagi varem nii hulk aega kodust eemal olnud. Nagu mul peres öeldakse: vaid lohk padja sees. Suvisest praktikast kuni praeguseni sain vist maksimaalselt nädala kodus olla. Sõltuvalt lõputööst võib see isegi veelgi pikeneda, kuid loodaks asju niimoodi sättida, et ma enamiku ajast ikka Tartus olen.
• Kohutavalt suur lugemus- see aasta olen ikka päris palju lugenud. Enamasti on see niimoodi välja näinud: 1) satun millegi huvitava peale Internetis 2)mõtlen, kuidas seda ise ka teha 3) hakkan uurima, kuidas teised seda on teinud- loen teadusartikleid, uurimusi, raamatuid 4) mässan sellega kuni esialgse probleemi lahendatud saan 5)loen võib-olla veel/katsetan oma teadmistega. E-raamatuid on vähemalt mingi 20 ringis loetud, tavalisi natuke vähem.
• Ühtlane jõusaaliplaan- sai kolm kuud päris korralikult jõutrenni tehtud. Praeguseks on Belgia vahvlid kerget mõju avaldanud, kuid see, et suutsin päris raskest plaanist kinni pidada ning tulemusi näha (enda kehakaal rinnalt, 100 kõhulihast ja kätekõverdust, 2min planku jne) on saavutus omaette.
• Väga palju asju sai esimest korda proovitud/õpitud- mojito, salsa, hip-hop tants, parkuur, kõnede pidamine, impulsiivsus, Assembly, psühholoogia, manga kunst jpm. Neid asju on palju rohkem, kuid kõik ei tule meelde praegu - emotsioone on lihtsam meenutada kui asju.
• Tutvuringkond - ma juba mainisin seda, kuid see väärib uuesti kordamist. Ma ei oleks elus sees nii paljude lahedate inimestega tutvunud kui ma oleksin kodus istunud. "Kui on võimalus minna, teha, olla, siis mine tee, tee ja ole. Alati juhtub midagi huvitavat." 

Aitab kah, ma arvan. Palju sa ikka viitsid teise inimese aastast lugeda :). Oma kallile C6 grupile ütlen seda, et me võiks vähemalt ühe korraliku koosistumise teha enne kui me maailma eri kantidesse laiali lähme. Niikunii oleme viimase aastaga natuke lahku triivinud. Te olete ühed kõige hullumad, lõbusamad ja ägedamad lennundusspetisialistid, kellega ma olen koos istunud - kui laiali minna, siis vähemalt pauguga.

Selline oligi minu aasta. Ainuke konks järgmise aastaga on see, et kui ma tavaliselt tean täpselt, mis ma samal ajal aasta pärast teen, siis ausalt öelda pole mul praegu õrna aimugi. Valikuid on nii palju lauale kogunenud ja mu elu on  nii totaalselt erineva suuna võtnud kui ma esialgu plaanisin (heh, oh seda naiivsust), et eks ma lähen edasi kõhutunde pealt. No pressure :D. Vähemalt on mul nüüd teemant otsingutel oma valgusega abiks. Jätan viimased kaks head kildu ka siia:

 

Hea video, mille mõttega aastat lõpetada.

 http://www.yearcompass.com/ 

 - uue aasta planeerimiseks natuke parem meetod kui lihtne lubadus

PS. Lumelaadset asja sadas siin eile. Hinda lume kvaliteeti allapoole lumeinglit ja ülespoole lumepallist.

Edukat uut aastat, ükskõik kus te ka praegu ei oleks,
Dain

15. nädal - streik ja jõulud

Hei,

lõpuks ometi on loengud lõpusirgele jõudnud. Käes on eksamisessioon ning pärast seda kojuminek. Hirmsasti tahaks traditsiooniliselt lumeingleid Akadeemia ees teha. Siin on praegu mingisugune inglise ilm- kogu aeg paduvihmahood ja 11 kraadi sooja.

Nädala esimene pool oli kiirenevalt järjest tegusam. Esmaspäeval tegin flaami keele kirjaliku eksami. Väga hull polnud- sain enamik lauseid tõlgitud nii inglise kui ka vastupidi flaami keelde. Kui midagi ei teadnud, kirjutasin prantsuse keeles. Poliitliselt korrektne ;). Samal päeval andsin üle ka oma 1500 sõnalise essee islamofoobiast meedias. Päris keeruline oli ausalt öelda- ma ei ole islamiusulistega väga kokku puutunud ning Eesti ühiskonnas pole see aruteluks tõusnud. Üritasin iga nurga alt analüüsida tuues näiteid nii koraanist, ajaleheartiklitest kui ka uurimustest. Keeruline oli sellepärast, et pidin kujundama enda arvamuse millestki, milles noh... mul polnud erilist arvamust- ma ei erista inimesi ei nahavärvi ega usu alusel. Ma olen rohkem kohutavalt uudishimulik ning tahan teise inimese kultuurist võimalikult palju teada saada. Just eelmisel nädalal arutlesingi ühe Türgi tüdrukuga abielu ja perekonna teemadel- milline on tema arvates õige peremudel, kuidas abiellumine peaks välja nägema, kuidas tema iseloomustab Euroopat ja kuidas tema hollandlasest poisssõber türgi traditsioonidesse suhtub. Väga põnev jutuajamine. Siiski, lõpus otsustasime naerdes, et nõustume sellega, et me ei nõustu.

Vehkelmises oli viimane ametlik trenn ning ma sain täisvarustuse lõpuks selga! Täitsa uskumatu kui lõbus oli. Vehklesin ühe noorema kuti vastu- tal relv liikus täitsa hästi- ning ühe vanema briti vastu- ta sirutas ja sihtis relva otsaga väga täpselt. Lõppkokkuvõttes sain ikka naha märjaks ja käe kangeks :). Peatreener tuli trenni lõpus minu juurde ja küsis, kas ma ei tahaks äkki siit harrastajate juurest tippvehklejate juurde trenni tulla. Väga ahvatlev pakkumine, kuid kahjuks asub viimane koht Mechelenist väljas (nii 30 min. rongisõitu) ja oleks paras ettevõtmine sinna saada. Ei oska praegu küll öelda, mis ma teen. Eks pärast jõuluvaheaega näeb. Kahju, et mul vehklemisjalatseid siin kaasas pole- jooksujalatsid kipuvad natuke ära lagunema kui väga aktiivne olla :D.

Esmaspäeval, nagu Aktuaalsest Kaamerast nägite, oli Belgias üldstreik valitsuskärbete vastu. Kogu transpordisüsteem seisis- rongid, lennujaam, bussid. Isegi kiirteed blokkisid ametühingud ära.Koolid ei töötanud, mõned üksikud poed olid lahti, tänavad nägid päris hüljatud välja. Muidu poleks sellest midagi olnud, kuid kuna just sellel päeval pidi pere lennuk tagasi lendama pidime natuke vangerdusi tegema. Õnneks kontakteerusime mitu päeva varem Estonian Air'iga ning nad olid väga abivalmid ja saime lennukuupäeva ära muuta.

Teisipäevast reedeni oli täiesti hullumeelene koolitööde lõpusprint. Kõikidele rühmakaaslastele tulid ülesannete tähtajad järsku korraga meelde ning hakkasid paanikas igasuguseid asju korraldama ja tegema. Lõppkokkuvõttes sain inimeste käest materjalid kätte ja sai lõuks asjad kokku panna- oli kole peen nikerdamine ülesande täitmise ja inimegode vahel- aga "Tehtud!" nagu üks valimisloosung kunagi ütles. Tegime valmis kultuuridevahelise suhtlemises ühe raamatu ja filmi analüüsi selle aine vaatenurgast ja rahvusvahelises majanduses 50 leheküljelise turustusplaani kohaliku viski müügiks Saksamaale. Ma ei taha hulk aega mitte midagi viskist kuulda... samas kohutavalt mõnus oli neile ülesannetele punkt panna.

Laupäeva ja pühapäeva lõbutsesin väljateenitult täitsa enda moodi: lugesin päev otsa USB standarditest, mikrokontrolleritest ja Assembly programmeerimisest. Niimoodi valmistatakse nohikut :D. Vann, hõõgvein, must leib suitsujuustu ja -vorstiga ka juurde ja nii need jõulud minu jaoks algasidki.

Tuleb välja, et vähemalt minu viimase nädala soov on täide läinud: ilmateate järgi peaks Eestis ikka valged jõulud tulema. Hoidke natuke minu jaoks ka jaanuari lõpus

Tuleb välja, et selle triumfikaare taga oli lennundusmuuseum.

Lõõgastushetk perekonnaga

Dain

14. nädal - lennundusmuuseum ja Tartu vaim

Tere jälle.

Eksamid ja talv hiilib ka siin vaiksel lähemale. Väljas on juba päris jahe ja kui Brittidelt vihma ja tuult tuleb on kõik kokku täitsa krõbe. Esimesed eksamid hakkavad juba järgmisel nädalal: flaami keel kohe homme hommikul (suuline), kultuuridevahelisesuhtluse grupitöö kaitsmine neljapäeval ja rahvusvahelise turunduse viski turustusplaani esitamine reedel. Kuskile sinna vahele pean kaks teist grupitöö kogunemist ära mahutama.

Esmaspäeval oli teine vehklemistrenn. Nüüd sai jälle täiega pandud. Tegime sellist harjutust, kus üks ründab hoides relva ees ja tehes sammu, teine peab võtma kaitse ja kiirelt uuesti sammuga ründama. Esimene astub kaitsega sammu tagasi ja kõik kordub. Eesmärk on teha nn. kaitse-vastus, tunnetada vastase distantsi ja teha torge. Aeglaselt on kõik kena, kuid kui kiirelt seda teha näeb see päris hull kolkimine välja. Lõbus :D. Viimaseks trenniks lubati mulle täisvarustus hankida- siis võiks juba väikese võistluse teha. Saab võrrelda vene-eesti vehklemisstiili belgia omaga.

Teisipäeval sain ühe oma grupitöö jooksma lõpuks. Tuli välja, et kogu uhke organisatsiooni- ja inimresursiteooria taga olin ma ära unustanud põhilise komponendi- kommunikatsiooni. Täpsemalt olin oma rühmakaaslastega suhtlemiseks valinud vale meetod- kui minu arust said kõik asjad tehtud ja räägitud Internetis, siis nad töötasid kõige paremini silmast-silma suheldes. Selle tõttu mõistsime üksteist erinevalt, tekkisid arusaamatused ja nii need asjad allamäge läksid. Kui uued suhtluskanalid valisime ja avatult probleemidest rääksime saime töö jälle käima. Ausus ja otsene suhtlus - kaks väärtust, mida ma kõrgelt hinda, ja ometigi libastusin. Hea kogemus sellegipoolest.

Sellel samal päeval oli mul ka ettekanne Eesti finantssüsteemist. Andsin lühikese ülevaate pangandus- ja aktsiaturust ning lõpetasin põhjuste loeteluga, miks peaks Eestisse investeerima. Ausalt öelda tundub Eesti siit väljastpoolt vaadates väga ahvatlev- odav tööjõukulu (866€ keskmine palk - 1946€ Belgias [neto]), e-riik, e-kodakondus. Küsisin ka nende käest kui lihtne on Belgias firmat teha ning kui ütlesin, et Eestis on kiirusrekord ~5minutit (EASi esindaja rääkis kunagi loengus) läksid kõigil silmad suureks ja loenguruumist kostus ohkeid. Uhke on olla eestlane.

Kolmapäeval sai minu eelmise nädala missiooni eduka lõpplahenduse. Nimelt otsustasin Belgia postisüsteemist läbi murda, et lõpuks ikka pakk Eesti poole läkitada. Postindus pole tavaliselt väga keeruline, kuid see teha flaamikeelseks on ikka hull küll. Tuli välja, et on erinevad tariifid kui kasutada karpe, suuri ümbrikke ja nn. turvalisi ümbrikke. Lõpphind sõltub veel ka asjukohast ja kaalust ning vastav pakend tuleb valida kas Belgia siseseks või rahvusvaheliseks saadetiseks.Huh. Mis seal ikka, võtsin postkontoris vist kokku kolm korda järjekorranumbrit, küsisin palju lolle küsimusi ja kuigi ma lõpuks 40 grammiga natuke puusse panin (oleksin võinud natuke šokolaadi vähemaks süüa, et odavam tuleks, kuid mul hakkas kahju), sai pakk saadetud ja kuus päeva hiljem see ka kohale jõudis. ;)

Neljapäevast teisipäevani näitan oma perele Belgiat. Oleme jõudnud külastada Brüsselit ja Genti- sellised tavalised turismikohad ja nautukese hulkunud pisikestes poodides. Pagana külm on ringi jalutada, kuid õnneks pole kohvikutest siin puudus. Külastasime ka lennundusmuuseumi! :D Minul loomulikult terve päev nägu kõrvuni. Väike angaar, kuid otsast-otsani õhusõidukeid täis. Nii äge. Pilte on ka, kuid kuna venna telefon juksib, siis läheb natuke aega, kui ma need üles jõuan panna. Pärast lennundusmuuseumi kohtasime ka oma teel hr. Ansipit, kellega rääksime loomulikult natukese lennukitest ja soovisime üksteisel jõudu. Eesti asi.

Angaaritäis lennukeid

Peale selle, et minu külmkapp nüüd sõna otseses mõttes upub verivorstidesse, MUSTA leiba ja hapukapsasse, ei juhtunud midagi muud väga huvitavat. Jõuludeks olen ma valmistunud. Või noh, arvestades seda toidukogust siis vähemalt aasta aega ei peaks ma enam poes käima. Aitäh.

Vooditäis Eestit.

PS. Tänu Eesti tahvlinätsule sain oma paberist lumehelbed üles panna. Iga advendi kohta üks. Tekitab natukesegi lume tunde.

Hoidke mütsidest kinni ja valgeid jõule,
Dain

13. nädal - vehklemine ja tippsport

Hei,

üks tõsiselt töine nädal sai seekord seljataha jäetud. Sain peaaegu kõik ripakil asjad ära teha ning nagu Murphi seaduse järgi ikka- enamik asju, mida ma olin kuu aega edasi lükanud võtsid nii 15-60 minutit, et ära lõpetada. Natuke naljakas ka, kui mitu korda peab ühte viga tegema, et see lõpuks kohale jõuaks :) ?

Kodus hakkasin ringi vaatama ning jäi selline tunne, et midagi on puudu. Tuleb välja, et ma olin oma särgi kuskile ära kaotanud. Ainuke võimalus- jõusaal. Ainuke probleem- see oli peaaegu kaks nädalat tagasi. Eestis pole sellisel juhul üle üldse mõtet üritama hakatagi, kuid kuna Belgia ausus tundub päris kuulus olevat, mõtlesin niisama ikka sealt läbi hüpata. Ja ennäe- töötaja tõmbaski leti tagant minu kadunud särgi välja. Väike aga hea algus nädalale.

Sellel nädala võtsin ennast kokku ja täitsin ühe missiooni ka linnas ära. Samamoodi olen seda pikalt edasi lükanud, kuid lõpuks otsustasin, et enne koju tagasi ei tule, kui eesmärk on täidetud. Oli mugavustsoonist väljaminek küll, oli küll keeruline, kuid lõpuks sain hakkama. Vabandust, et nii kaudselt sellest räägin. See on sellepärast, et tulemust näeb loodetavasti alles järgmisel nädalal ning nagu minu tuttvad teavad, räägin ma asjadest alles siis kui nad ära tehtud ;). Järgmisel nädalal saan loodetavasti oma seiklustest pikemalt jutustada.

Trenni on korralikult tehtud. Ikka nii korralikult, et pidin korraks isegi pausi võtma, kuna enam ei saanud hästi liigesvalude pärast, nagu vanainemene, magama jääda. Tõenäoliselt oli algus natuke liiga järsk (2xujumas, 1xjalgpall, 1xTai Chi, 1xABS) ja kuna ma pole leidnud korralikku ja odavat energiajooki jäi tõenäoliselt toitainetest puudust. Tippspordi juurde on ikka päris raske tagasi pöörduda, eriti kui ajagraafik on nagu ta on. Vähemalt olen kõik oma treeningalad peale laskmise siin Mechelenist üles leidnud.

Sellega seose tuli meelde, et esmaspäeval sai ju esimest korda vehklemas käidud. Nii kodune tunne tuli peale. Belglastel on kõvasti parem varustus kui meil- tipptasemel ülikonnad ja relvad ning isegi juhtmevaba aparatuur, mida ma pole Eestis näinud. Igatahes, seal trennis olin mina koos hiinlastest Erasmus tudengitega. Väga mõnus oli- kõik asjad on mul ikka endiselt meeles. Samas, aju teab, mida teha, kuid kuna pole trenni teinud, ei jaksa lihased järgi tulla. Jällegi harjutamise asi. Loomulikult, kui lõpuks oli minu kord tuli ja ma relva kätte (prantslase kahjuks) ja ülikonna selga sain, ei hoidnud ma ennast tagasi. Vehklesin hea mitu minuti ühe mehega, ta kahjuks rohkem ei jaksanud. Homme loodan ikka korralikult harjutada saada.

Klassikaline grip

Prantslane

Spordiga ja üldse kõigega on nii, et sa hakkad seda kõige rohkem hindama siis kui sul enam seda pole. Tüüpiline inimloomus. Vahel kui ikka sai kuus korda nädalas 4-5 tundi trenni tehtud siis hakkas esialgne siht ikka ära kaduma, miks üldse see ala sai valitud. Nüüd aga mõistan kui palju ikka moodne viievõistlus on mulle juurde andnud ning kuigi alad iseenesest on päris rasked ning perfektsust üheski neist pole võimalik saavutada naudin ma siiski iga hekte trennist. See hetk, kui suudad vastse kaitsest läbi murda ja torke sisse anda, see hetk, kui ratsutad ilma vigadeta parkuuri, see hetk, kui pärast kuude pikkus treeningut hakkavad lõpuks ujumise ja jooksmise ajad vähenema ja see hetk, kui saad lõpuks ometi laskmisel tabamisprotsendiks 90. Sinu suurim konkurent oled sa ikka ise ning enda võitmisele pole midagi võrdväärset.

Selline oligi minu nädal. Tegelesin koolis rassismiprobleemide analüüsiga, võtsin lõpuks investeerimisportfelli haldamise jama ette (teine prantslane on kaduma läinud), lõpetasin enamiku jäänukkodutöödest ja tegin edukalt ühe tööintervjuu ära. Järgmine nädal kulub majapidamise ettevalmistamisel, kuna kodused tahtsid mind vaatama tulla. Kui asju edukalt planeerin ehk õnnestub kodutöödevabalt nendega koos lõbutseda.

Loodan, et teil tulevad ikka valged jõulud :)
Dain