Sunday 28 September 2014

3. nädal - maaalune ööelu ja Antwerp

Hei,

järjekordne tegus nädal on mööda saanud. Sai jälle uut Belgia linna näha ja tutvuda kohalike oludega, koolis on ka juba päris tegus ning kui järge käest ära lase, tuleb ilusasti välja.

Alustan aga hoopis sellega, et sattusin India supermarketisse. Vene omast olen ma juba rääkinud- leidisin sealt musta leiva, präänikud ja suitsujuustu, nii et minu üllatus ei olnudki väga suur kui pealtnäha tavaline pood osutus olevat India mõjudega. Terve tohutusuur riiulitäis erinevaid pähkleid - võrreldes teiste poodidega ikka päris odavad; mingisugused ümmargused leivad, millest tegin omale väga häid taco-laadseid võileibu, ainult India inimesed töötamas ning muusikana mängis poes ka selline klassikaline India leelotamine. Päris äge kogemus.


Vot selline leib.
Siis neljapäeval sai käidud ühes põrandaaluses baaris ka. Kuna Mechelenis pole ööklubisid, on selle asemel põhilisteks tantsimiskohtadeks väikesed baar-klubid. Samas, selleks et tantsupõrandale saada, pidime minema kuskilt leti tagant läbi ja mööda  pimedat treppi alla kuskile keldrisse. Koht oli isegi täitsa kena, kuid täiesti uskumatu kui palju inimesi sinna väiksesse kohta ära mahtus. Ühel hetkel ei olnud võimalik isegi tantsides liikuda, nii et tuli kahe jala peal õõtsudes ja käed keha ligi kuidagi rütmis püsida. Ning kuna inimese keha eraldab umbes samapalju soojust kui hõõglamp läks päris kiiresti seal kuumaks. Kui vahepeal väljas "maha jahtumas" käia, ei olnud väga hullu, kuid siiski tuli järgmisel hommikul üks korralik pesupäev teha.

Eile oli mul plaan sõita mere ääres olevasse linna nimega Oostende. Lubas ilusat ilma ja kuigi ma magasin natuke sisse, sain lõpuks ikkagi jala ukse vahelt välja. Trepikojas kohtasin aga oma Erasmus tuttavaid, kes plaanisid minna Antwerpi ja kuna ma üksinda poleks niikuinii väga tahtnud minna, liitusin hoopis nendega. Antwerp on üks veidi suurem linn Mecheleni lähedal, asub suure jõe ääres ning lisaks ilusale arhitektuurile on seal ka palju suurte laevade parandamise basseine. Umbes 17 minutit rongisõitu.


Kolmekorruseline raudteejaam

Raudteejaam oli juba omaette elamus. Ma olen kuulnud mitmekorruselistest raudteejaamadest, kuid ega ikka enne ei usu kui pole oma silmaga näinud. Olidki reaalselt kolme korruse peal, üksteise otsas mitu rongi. Kui jaama saabusime ega aru küll polnud saada, kas lähme üles või alla. Lihtsalt ühel hetkel jõuad kohale ja avastad, et pead hea mitu eskalaatorit võtma, et maapinnatasandile saada. Jaamhoone ise oli ka päris võimas, kaunistatud rikkalikult gooti stiilis, kõrgete lagedega ning tänapäeva tehnoloogia ja vana pärand olid oskuslikult kokku sobitatud.

Linnas kõndisime niisama ringi, sõime pitsat, proovisime õlusid, liitusime tahtmatul ühe rongkäiguga, vaatasime BMX ronimisvõistlust ja võtsime jõe ääres päikest. Rahvast oli peatänaval ikka korralikult, poed püüdsid erinevate nippidega kliente enda juurde meelitada - kes oli karkude peal kloun, kes oli poe aknale DJ tümpsu mängima pannud, kes lihtsalt krabas sind tänavalt - ühesõnaga elu käs :).

Õlud, õlu, õlud



Linna kesktorn/-kirik

Euroopa maja?
Loomaias käisime ka. Avastasime enda sisemist last. Tegelikult ma ei mäletagi, millal ma viimati loomaais käisin- ikka vähemalt hea üheksa aasta tagasi. Millegipärast oli lapsena loomaaias lõbusam, nüüd paned tähele loomade väikeseid elutingimusi ja stressi. Samas tõesti oli vaeva nähtud võimalikult sarnaste tingimuste loomisega ja park nägi korras välja. Rahvast oli jälle harjumatult palju, kuid lõppkokkuvõttes päris vahva käik. Tagasivaatavalt oleks võinud suhkruvatti ka osta, siis oleks minu sisemine laps küll lausa kilganud. Täiskasvanud mina aga vaatas oma rahakoti põhja, laskis sealt välja väikese kärbse ja kõndis ohates edasi.

Eestlased talvel
Puhkepaus jõe ääres.
Selle seikluse kamp. Mul on päike silmas ja ninas.
Pärast linnaskäiku leiutasime õhtu jaoks uue mängu - baariturism. Eesmärgiks oli külastada õhtu jooksul võimalikult palju erinevaid baare ning osta igast ühest midagi kaasas. Baare valisime kaardile pimesi näpu peale pannes või lihtsalt interjööri või baarineiude järgi. Mõte oli hea, kuid jõudsime külastada vaid kahte baari enne kui soomlased päris ära vajusid. Tõenäoliselt oli see igast kohast ostmise reegel veidi üleliiast. Ehk järgmine kord jõuame kaugemale.

Äge nädal oli. Mitte midagi sellist poleks juhtunud kui ma oleksin käed rüpes kodus istunud. Tegelikult, kogu selle ringituuritamise pärast on mul tänaseks päris korralik kodutööde kuhi kogunenud- kuid arvan, et saadud kogemus oli seda väärt. Kodutöödes midagi väga rasket nagu Akadeemias siin praegu ei anta, pigem on maht suurem ja konstantsem.

Olge tublid ja ärge väga tatisteks minge.

Sunday 21 September 2014

2. nädal- punkrokk ja vene jõusaal

Hei-hoo,

vabandust, et alles praegu postitan, kuid pühapäeval sain pärast Skypitamist vaid tund aega wifit kui ruuter oma otsad kokku pakkis ja mulle enam IP aadressi ei andnud. Mässasin tund aega igasuguste imenippidega, kuid mida ei antud, seda ei antud. Nüüd hankisin omale LAN kaabli ja rohkem sellist jama ei tohiks korduda. Praegu saan 1,5 Mb üles- ja allalaadimiskiiruseks, mis on Belgia kohta päris hea :)

Igatahes, esimene nädal on läbitud ning lõpuks hakkab juba midagi kooli sarnast siin toimuma. Käisin esimestes loengutes ja esmamulje järgi tõotab tulla huvitav semester. Õpin selliseid aineid: eetiline juhtimisprobleemide lahendamine, flaami keele ellujäämiskursus, rahvusvaheline turundus, meedia ja mitmekesisus, strateegiline juhtimine, investeerimisportfelli haldus, kultuuridevaheline kommunikatsioon, graafiline disain. Selle viimase aine osas on mul tugevad kahtlused, kas see õppekavasse jätta või mitte- kõik õppematerjalid on flaamikeelsed ning see väga ei haaku minu erialaga. Käin paar loengut kohal ja vaatab, mis sellest saab.

So yeah. Business Management.
Sellel nädalal väga palju reisimist polnud. Kui noh, kodust baari ja tagasi mitte lugeda. Teisipäeval toimus tudengitele suunatud muusikaüritus nagu Festipal. Natuke tasuta süüa, kohutavalt palju elektroonilist muusikat ja väljakutäis noori kauneid inimesi ;) . Käisin kõik putkad läbi ning festivali lõpuks suutsin koguda endal terve portsu asju: spordijoogi pudeli, loosiga ühe kallistuse, nokamütsi, paar kleepsu, Mentose paki ja kutsed ühineda nende Üliõpilasesinduse ja meediaklubiga. Oma kooli ÜE on mulle täiesti piisav, kuid meediaklubi tundus lahe olevat. Istusin nende putkas, tutvusin inimestega, küsisin nende harrastuste kohta- tuli välja, et nemad orgunnivad päris palju pidusid, ning teevad ka väikselt DJ koolitust ehk täpselt see, mis ma otsin. Järgmisel nädala loodan nendega uuesti kokku saada, eks vaatab, mis sellest saab.

Röövlitütar Ronja oleks uhke.


Festipali lõpetas üks kõige kohutavam punk-rokk-trash-metall-midagi bänd mida ma eales kuulnud ja näinud olen. Kaks lauljat olid riietatud kirevatesse pükskostüümidesse, trummar kandis elevandipead ja bassist oli üleni valges kombensioonis. Need lauljad jõid rokkides õlut, püherdasid lava peal, röökisid midagi mikrofoni ja vist tantsisid. Sugu ei olnud neil võimalik määrata. Johhadi... Bassist oli tegelikult ainuke kvaliteetne muusik laval - kinnastaud käega suutis väga keerulised käigud maha mängida. Viis pluss. Samas, hakka või arvama, et bänd oli meelega nii halb valitud, et rahvas kiiremini festivalilt ära saada...

Ametlik plakat

Viisakas pilt bändist.
Proovisin normaalse hinnaga jõusaali ka leida. Sisuliselt trükkisin google maps'i sisse "Mechelen gyms" ja siis hakkasin neid rattaga läbi sõitma, kuna enamikul polnud kodulehte. Esimesest kohast panin tegelikult natuke mööda. Sõidan ja sõidan ja vaatan, et linna silt juba lõppes ja kisub suhteliselt maanteeks, kui nägin tervet suurt hulka loomakujusid tee ääres. Loomulikult läksin uurima ning tuli välja, et ma olin umbes 2km oma jõusaalist mööda pannud ja sattunud hoopis loomaeda. Juhtusin piletivalvuriga rääkima - väga muhe mees - ja ta andis mulle selle loomaaia kaardi ja kutsus loomulikult mind koos Erasmuslastega seda vaatama. Jõudsin enne äraminemist piletihindu ka kiigata - 18€ "soodus" õpilastele, 25€ täiskasvanutele. Noh jah, vaatab kui palju söögiraha kuu lõpuks alles jääb.

Teise jõusaali kohta läksin koos ühe rootslasega ja temale oli see vist tõeline elamus. Kujutage ette sellist põrandalust jõusaali, kus esimese asjana sisse tulles tervitab sind baar, kaunid naisterahvaste piltid seinal, juhataja, kes on reaalselt tohutu suur lihasmägi, kaetud tätoveeringutega, ning varustust, mis koosneb sisuliselt puhtast metallist- ehk kangide asemel on metallkamakad, augud sees. Testosreooni, higi ja adrenliini lõhna võis lausa näha ja mõne mehe kael oli sama suur kui minu puusad. Aga tegelikult olid kõik väga sõbralikud, küsisid kust me pärit oleme, selgitasid, kuidas asjad käivad jne. Midagi me seal jõusaalis punnitasime, kuid ei midagi väga tõsist. See jõmm juhataja pärast küsis, kuidas meeldis ja kas tuleme veel. Me suutsime midagi ebamäärast öelda huvitava jõusaali ja tiheda kooligraafiku kohta ja vaatasime, et sealt minema saime.

Ehteestlasikult suutsin omale ka tatise nina ja koleda köha saada just siis kui väljas oli 29+ kraadi ja kõik plaanisid erinevatesse linnadesse väljasõite ja pidusid. Natuke nõme oli küll kodus istuda, kuid noh, kõik asjad juhtuvad põhjusega. Vaatasin lõpuks ära paar lapsepõlvefilmi ja võtsin innustunult järgi ühele jaapani animele, mida jälgin. Ahjaa, jõin ka kohutavalt palju kuuma piima. Leidsin normaalse koha, kus saab täispiima (3,5%) 0,69€ eest ehk väga kalliks haigus ei lähe.

Tegelikult, kui ma sellesama piima järel käsin, juhtus üks huvitav juhtum ka. Lähen ma siis kassasse ja näen vanemat meesterahvast elavalt kasiiriga vestlemas. Mitte muhvigi ei saa aru, mis nad räägivad, kuid liigutuste järgi tahab vanamees peenraha kasiirile pakkuda. Kasiir puikleb vastu, tööeetika või midagi, pole aimugi. Kui mina oma ostud tehtud saan on see vanamees ikka seal. Näeb mind, vuristab midagi flaami keeles, võtab mu käe ja kallab mulle pihku suure koguse münte- ~5€ "peenraha". Ma ei oska selle peale midagi muud öelda kui "Dank je well" ja "Dank je", naeratan ja lähen lehvitades poest ära. Minu poe arve oli umbes 8€ :) .

Avastasin vene poe. Präänikud, suitsujuust, sink ja MUST LEIB!

Selle nädala põhieesmärk oli muretseda mikrofon - laenasin raamatukogust - ja saada stabiilsem Internet- jäin natuke hiljaks, kuid sain oma asjad tehtud. Järgmisel nädalal saan keel suust väljas koduseid ülesandeid lahendada ja sotsiaalset eksperimenti läbi viia aga seda kõike järgmisel nädalal.

Püsige soojas (: .



Sunday 14 September 2014

1. nädal - Bruges ja ööelu

Huuh, oli alles nädal.

Mul on ikka veel raske uskuda, et olen jõudnud siia, Euroopa Südamesse. Nädala alguses istusin kuskil Eestis liivakasti serva peal ja sõin õuna ning nüüd nädala lõpus kirjutan seda blogipostitust kaunist Mecheleni linnast kirikukellade helide saatel ja kirun hapukoore puudumist (toorjuust ja paks "jogurt" peavad praegu asja ära ajama). Äge jah.

Kuna ma olen sellises 5-6 korruselises majas ning inimestega rääkides tuli välja, et meid, Erasmuse tudengeid, on päris paras ports siin, siis kõndisin ringi ja koputasin ustele ja tutvusin oma naabritega. Üks vene tüdruk on kohe minu kõrval, neli norralast teisel korrusel, soomlased esimesel ja hiinlased null korrusel. Nagu aru saada, siis belglased loevad korruseid alates nullist mitte ühest. Kelder on -1 korrus :).

Selle sama kolmapäeva õhtu chillisin hiinlaste juures. Õppisime eesti keelt, kuulasime "Sinu häält", mängisin ukulelet ja sõime nuudleid. Uklelega ma ei nuputanudki välja kus noodid täpselt asetsevad- ikka täitsa erinev kitarrist, kuid kõrva järgi jammida sai ikka. Nuudlid olid ikka korralikult vürtsised, igasuguste seente ja aedviljadega. Ahjaa, sain nende käest lõpuks ära küsida ühe küsimuse, mis on mul hulk aeg kuklas olnud: "Kui hiinlased lähevad Ameerikasse turistidena, mida nad suveniirideks ostavad? Enamik kaupa seal on ju Hiinas tehtud" :D .Vastus oli, et nad üritavad meeleheitlikult leida kaupa, mis on kindlasti Ameerikas tehtud. Kohati pidi see päris keeruline olema.

Neljapäeval ja reedel sai väljas käidud. Kuigi Thomas More on suhteliselt suur ülikool ning võiks arvata, et linna väiksus ja kohutav suur hulk baare teeb kokku midagi Tartu sarnast, siis tegelikult on olukord ikka väga rahulik. Tavaliselt saadakse kokku kuskil kohvikus umbes 19:00 ajal, juuakse ainult õlut, räägitakse/naerdakse, võib-olla vahetatakse asukoht mõne muu kohviku/baari vastu ja siis minnakse 12:00/01:00 koju. Ööklubisid Mechelenis pole, vaid mõned DJga kohvikud. Tantsimise jaoks tuleb Brüsselisse sõita (~15min rongiga). Nii et jah, mina, soomlased ja hispaanlased olime suhteliselt üllatunud sellisest õhtukorraldusest, kuid ausalt öelda on päris mõnus niimoodi. Ei mingit laaberdamist tänavatel, noored-vanad läbisegi nautimas head atmosfääri ja viimaseid päiksekiiri.


Võtsime ühe kolmandiku kohvikust enda alla :)
Reedel oli giidiga ringkäik Mechelenis. Lühikokkuvõtte ajaloost: palju kuningaid, palju sõdu, palju sobitatud abielusid ja murtud südameid ning kuna vesi oli tollel ajal ohtlik, siis oli (on) ohutum õlut juua.
Peaväljak
Peamine torn Mechelenis. Lõpetamata aga vaateplatvormiga.
Laupäeval sõitsime Bruges linna. Kogu see rongisüsteem on suhteliselt loogiline, kuid kõige raskem on aru saada, millal maha minna või noh, millal mitte maha minna. Näiteks tuli välja, et rong peatus Brüsselis 3 korda (pidime seal ronge vahetama). Vaid kohalike käest küsides ja turisti kutsikasilmad pähe tehes oskasime õiges kohas maha minna. Elektroonilised tablood on ainult uuemates rongides, vanades pead aknast välja jõllitama, et tabada peatuse nimesilti.

Mechelen-Bruges, 1,5h rongiga
Igatahes, pidime Bruges rongijaamas giidi ja teiste üliõpilastega kokku saama. Kõik läheb hästi, kamp on koos, keda ainult pole on giid. Järgmisel hetkel hakkavad hispaanlased linna suunas liikuma, osad erassmuslased jäävad rongijaama ootama, osad lähevad süüa ostma ning lõpptulemusena jäin mina, kolm hiinlast ja ungarlane alles :D. Mis seal siis ikka, kaart oli ju olemas, trippisime siis ise viiekesi ringis ning täitsa äge oli isegi. Nägime palju tähtsaid hooneid, flaami rahvatantsijaid, väikest tänavaooperit, maitsesime kohalikke toite jms. Neli tundi möllasime ringi, magasime tuuleveski all ning siis tulime koju. Pildid on paremad kui tuhat sõna :)


Meie kamp

Puhkepaus
Üks paljudest kaunitest parkidest

Vot nii. Sai ikka möllatud täiega. Inimesed on siin niivõrd avatud ja sõbralikud, need kaks väikelinna on imeilusad ja rahulikud ning suudsin sellel nädalal leida isegi soodsa supermarketi. Kohe kindlasti oli üks parimatest otsustest siia tulla. Kool hakkab järgmisest nädalast ja vaatab, kui palju jõuab siis ringi sõita ja noh, õlut proovida :)

Seniks olge muhedad edasi.

Tuesday 9 September 2014

Saabumine

Hei,

kuna viimasel ajal on meie koolil justkui traditsiooniks saanud ERASMUS ja blogimine omavahel siduda mõtlesin, et teen ise ka selles käe valgeks.

Igatahes, nädalavahetus, mis eelnes lennule oli lihtsalt uskumatult tegus. Reaalselt tekkis tunne, et 24h ööpäevas ei ole piisav kõikide asjade tegemiseks ja kõikide kallite inimestega koosolemiseks. Kuidagi pressisin siiski läbi. Kott sai küll kiiruga pakitud 1,5 h enne bussiga Tallinnasse minekut, ning lõpptulemusena oleksin võinud veel 10 kilo nodi kaasa vedada, kuid see väike rabistamine oli täiesti seda väärt, et natukenegi kauem Eestis olla.

Transport oli täiesti sündmustevaba. Buss Tallinnasse, lennujaamas jõudsin natuke ÜE asjugi ajada siis umbes 2h lend Brüsselisse ning orienteerumine lennujaamas oli suhteliselt lollikindel. Tahad pagasit kätte saada- lähed pagasi pildi järgi, tahad rongile saada- järgid rongi pilte :). Aga jurakas on see Brüsseli lennujaam ikka küll, gatest pagasisaaamiskohani läks umbes 17 minutit kõndimist. Reklaamipinnad peaaegu ideaalselt jaotatud, poodide jaoks on resijatevoog sikk-sakitama pandud, aeglasema inimestevooluga kohtades on erinevad automaadi üleval - ehk viis pluss lennujaam.

Rongiterminal paikneb Brüsseli lennujaam all. Proovisin küll jõudu piletiautomaadiga, kuid kuna peatuse täpset nime ei teadnud ning masin tahtis süüa ainult pangakaarte jäi mulle letist ostmise variant. Umbes 11 minutit läks rongiga Mecheleni.

Mechelenis ekslesin natuke ka kuna minu printer oli otsustanud just kaartide printimise juures tahma strateegilistele kohtadele mitte panna ehk minu kaart koosnes kõikidest muudest tänavatest välja arvatud nendest, mida mul oli vaja üles leida. Küsisin rongijaama piletikassast omale uue kaardi ;), kõmpisin natuke maad ning olingi oma studio juures.

Majahoidja oli väga chill memm. Näitas kõik asjad korteris ja majas ette. Alustades kavandavates puhkeruumidest kuni selleni, kuidas tuletõrje elektroonilist kappi kasutada. Näitas paar paremat poodi ja minu ülikooli kaardil ka ette.

Esmamuljet Belgiast pole veel jõudnud tekkida. Kuid kõik on ilus ja kole kallis küll. Sisuliselt tuleb meie toiduhinnad neljaga läbi korrutada. Nätieks liiter piima 2.12€ ja kõige odavaimad pakinuudlid 1.05€. Hapukoort ka, kuramus, pole.

Igatahes vaatab, mis möll siin veel käima läheb. Vaja veel terve hunnik selliseid pisiasju muretseda enne kui elu päris mugavaks muutub. Lisaks muule on tänane postitus ka selline erandlik update Eesti sõpradele, edaspidi kriban midagi iga pühapäev.
PS. Lisage see blogi endale RSS feedi, palju mugavam jälgida- SIIT

 
Tot ziens!