lõpuks ometi on loengud lõpusirgele jõudnud. Käes on eksamisessioon ning pärast seda kojuminek. Hirmsasti tahaks traditsiooniliselt lumeingleid Akadeemia ees teha. Siin on praegu mingisugune inglise ilm- kogu aeg paduvihmahood ja 11 kraadi sooja.
Nädala esimene pool oli kiirenevalt järjest tegusam. Esmaspäeval tegin flaami keele kirjaliku eksami. Väga hull polnud- sain enamik lauseid tõlgitud nii inglise kui ka vastupidi flaami keelde. Kui midagi ei teadnud, kirjutasin prantsuse keeles. Poliitliselt korrektne ;). Samal päeval andsin üle ka oma 1500 sõnalise essee islamofoobiast meedias. Päris keeruline oli ausalt öelda- ma ei ole islamiusulistega väga kokku puutunud ning Eesti ühiskonnas pole see aruteluks tõusnud. Üritasin iga nurga alt analüüsida tuues näiteid nii koraanist, ajaleheartiklitest kui ka uurimustest. Keeruline oli sellepärast, et pidin kujundama enda arvamuse millestki, milles noh... mul polnud erilist arvamust- ma ei erista inimesi ei nahavärvi ega usu alusel. Ma olen rohkem kohutavalt uudishimulik ning tahan teise inimese kultuurist võimalikult palju teada saada. Just eelmisel nädalal arutlesingi ühe Türgi tüdrukuga abielu ja perekonna teemadel- milline on tema arvates õige peremudel, kuidas abiellumine peaks välja nägema, kuidas tema iseloomustab Euroopat ja kuidas tema hollandlasest poisssõber türgi traditsioonidesse suhtub. Väga põnev jutuajamine. Siiski, lõpus otsustasime naerdes, et nõustume sellega, et me ei nõustu.
Vehkelmises oli viimane ametlik trenn ning ma sain täisvarustuse lõpuks selga! Täitsa uskumatu kui lõbus oli. Vehklesin ühe noorema kuti vastu- tal relv liikus täitsa hästi- ning ühe vanema briti vastu- ta sirutas ja sihtis relva otsaga väga täpselt. Lõppkokkuvõttes sain ikka naha märjaks ja käe kangeks :). Peatreener tuli trenni lõpus minu juurde ja küsis, kas ma ei tahaks äkki siit harrastajate juurest tippvehklejate juurde trenni tulla. Väga ahvatlev pakkumine, kuid kahjuks asub viimane koht Mechelenist väljas (nii 30 min. rongisõitu) ja oleks paras ettevõtmine sinna saada. Ei oska praegu küll öelda, mis ma teen. Eks pärast jõuluvaheaega näeb. Kahju, et mul vehklemisjalatseid siin kaasas pole- jooksujalatsid kipuvad natuke ära lagunema kui väga aktiivne olla :D.
Esmaspäeval, nagu Aktuaalsest Kaamerast nägite, oli Belgias üldstreik valitsuskärbete vastu. Kogu transpordisüsteem seisis- rongid, lennujaam, bussid. Isegi kiirteed blokkisid ametühingud ära.Koolid ei töötanud, mõned üksikud poed olid lahti, tänavad nägid päris hüljatud välja. Muidu poleks sellest midagi olnud, kuid kuna just sellel päeval pidi pere lennuk tagasi lendama pidime natuke vangerdusi tegema. Õnneks kontakteerusime mitu päeva varem Estonian Air'iga ning nad olid väga abivalmid ja saime lennukuupäeva ära muuta.
Teisipäevast reedeni oli täiesti hullumeelene koolitööde lõpusprint. Kõikidele rühmakaaslastele tulid ülesannete tähtajad järsku korraga meelde ning hakkasid paanikas igasuguseid asju korraldama ja tegema. Lõppkokkuvõttes sain inimeste käest materjalid kätte ja sai lõuks asjad kokku panna- oli kole peen nikerdamine ülesande täitmise ja inimegode vahel- aga "Tehtud!" nagu üks valimisloosung kunagi ütles. Tegime valmis kultuuridevahelise suhtlemises ühe raamatu ja filmi analüüsi selle aine vaatenurgast ja rahvusvahelises majanduses 50 leheküljelise turustusplaani kohaliku viski müügiks Saksamaale. Ma ei taha hulk aega mitte midagi viskist kuulda... samas kohutavalt mõnus oli neile ülesannetele punkt panna.
Laupäeva ja pühapäeva lõbutsesin väljateenitult täitsa enda moodi: lugesin päev otsa USB standarditest, mikrokontrolleritest ja Assembly programmeerimisest. Niimoodi valmistatakse nohikut :D. Vann, hõõgvein, must leib suitsujuustu ja -vorstiga ka juurde ja nii need jõulud minu jaoks algasidki.
Tuleb välja, et vähemalt minu viimase nädala soov on täide läinud: ilmateate järgi peaks Eestis ikka valged jõulud tulema. Hoidke natuke minu jaoks ka jaanuari lõpus
 |
| Tuleb välja, et selle triumfikaare taga oli lennundusmuuseum. |
 |
| Lõõgastushetk perekonnaga |
No comments:
Post a Comment