11. nädal - vaimustused ja koolitöö

Ja jällegi on üks nädal mööda saanud.

Kudagi kiirelt läks seekord, kuigi midagi väga erilist ei teinud. Täitsa lõpp- kui nüüd mõelda, siis ma olen siin Belgia saarekesel olnud varsti kolm kuud. Kolm kuud naeru, valu ja excelit. Nüüd ongi jäänud viimased tunnid detsembris, vaheaega ja siis tuleb ajud täistuuridega uuesti tööle panna, et eksamitel hästi teha.

Tegelikult tahaks mootori juba praegu tööle panna, kuid tsiteerides head töökaaslast ja pilooti lennundusettevõttest, kes küsis iga aevastuse peale: "Varajane süüde?", siis jah, kütusesegu ja süütega on viimasel ajal tõesti probleeme olnud. Mul on nimelt selline tore harjumus asjadest vaimustuda. Kui mingi asi hakkab mind huvitama siis ma uurin iga viimase kui detaili selle kohta välja ja õpin või uurin seda niikaua kuni probleem, mis ajendas mind seda üleüldse uurima, on lahendatud. Sisuliselt sulgun oma tuppa ja uputan ennast 2-7 päevaks raamatutesse ja Interneti teadmisteavarustesse. Tänu sellel harjumusele tean ma natuke orbitaalmehaanikast, keemiast, mikrokontrolleritest, elektroonikast, numbriteooriast, krüpteerimisest ja jumal teab millest veel. See on kohati tore, produktiivne ja päris lõbus, kuid sellel harjumusel on ainult üks negatiivne külg- kõik muud asjad, mis tuleb selle 2-7 päeva jooksul ära teha, jäävad tagaplaanile. Ma võin rahulikult lugeda 8 tundi levinumatest vooluringi arvutamisemeetoditest, kuid kui on vaja üks tund esee peale kulutada siis jahm....

Igatahes, pärast tänast motivatsiooni-Skybitamist, ma arvan, et tean, kuidas seda ära kasutada. Metsik töövõime on olemas, vaja on vaid "vaimustuda". Lahendus? Vaimustuda kodutöödest :D. Kõlab totralt, kuid mul on see paar korda varem välja tulnud. Kui ma kirjutasin oma uurimustööd Eesti Lennuakadeemia konkursi jaoks siis ma sattusin sellest protsessist niivõrd hasarti, et lasin peaaegu 72h jutti klaviatuuril klõbistada. Kui ma saaksin selle sama tunde tavatöödele, mitte ainult suurtele väljakutsetele, üle kanda, võiksid tulemused olla... noh... vähem stressitekitavad (ega see meeldiv tunne pole, kui ikka 3-5 kodutööd kukil ripub). Strateegia on mul nüüd selle rakendamiseks olemas, praktiseerima hakkan juba homme. Eks järgmisel nädalal kuulete, kui efektiivne ma olin ;)

Muude uudiste kõrval- palju õnne esimese lume puhul, Eestimaa! Siis kui need uudised minu jõudsid jõin aknaluala Cappuchinot ja nautisin 16 kraadist päikesepaistet. Tegelikult ma ikka igatsen lund. See talv tahaks vähemalt midagigi teha- vähemalt ühe lumeingli Akadeemia ukse ette. Jõuab, jõuab. Siin teen kas või paberitükkidest kunstlund kui vaja jõultunnet tekitada.

Erasmuslastest lahkuvad kaks prantslast. Üks katkestab õpingud oma ülikoolis, teine oma Erasmuse programmi siin. Õppisid samamoodi minuga koos ärijuhtimist. Ma tõesti ei tea tagamaid sellel sündmusel, kuid fakt on see, et nüüd oleme kahest grupiliikmest ilma ja tuleb investeerimisportfelli juhtida kahe hispaanlasega. Hambad risti ja töötame edasi, mis seal ikka, võib-olla õppejõud halastavad.

Pilt veel sellest ajast kui T-särgi hooaeg oli

Natuke liiga palju aega, higi ja lennukikütust on selle seikluse peale kulutatud, et tagasi pöörata. Tuleb ajutised turbulentsid ära kannatada ja edasi rühkida. Kodulennujaam ei ole kaugel ja kütust mul jagub.

Dain