4. nädal - õlud ja Porsche

Hei,

see nädal on lihtsalt täiesti uskumatu kokkusattumiste nädal olnud. Kõik asjad, mis võisid hästi minna, on hästi läinud, olen oma tutvusringkonda jälle mingi 15 inimese võrra kasvatanud ning tegevust on ikka iga päev olnud.

Nädala alguses sain aines "Meedia ja mitmekesisus" väga huvitava ülesande. Pean koos grupiga intervjueerima kahte moslemipoissi, ühte lesbit, 55 aastat vana või vanemat inimest ja ühte invaliidi. Ülesande kirjelduse järgi õpime me niimoodi väljaspool mugavustsooni suhteid looma, vestlema teistsuguste ühiskonnagruppidega, üritama üle olla poliitilisest korrektsusest suheldes selliste inimestega, kellega me ei ole harjunud suhtlema, looma objektiivset uudist ilma isiklike kallutusteta ning esitlema  korrektselt uudiste elemente. Lesbi(de) otsinguid jäid loomulikult mulle :). Väga keeruline ei olnudki, pidin lihtalt oma Belgia tutvusringkonnas natuke ringi uurima. Sellised sotsiaalse eksperimendi kanti minevad ülesanded on tegelikult väga lahedad, õpetavad mugavustsoonist välja minema. Järgmise nädala teisipäeval saangi selle tütarlapsega kokku ja saan kõik oma põletavad küsimused ära küsida.

Kunagi ammu-ammu lubasin õlle- ja toidupostituse ka teha. Kuna inimesed kellega ma väljas käin on oma lemmikõlled juba leidnud, siis läks natuke aega, et natuke rohkem erinevaid marke kokku koguda. Praegu olen maitsenud vaid ühte õlu, mis ei olnud väga hea, kõik ülejäänud on täiesti sellise "vau" efektiga. Ükskord proovisime järjest Carlsbergi ja Belgia õlu- esimene oli justkui kraadiga vesi, teisel oli selline mitmekesise ja tasakaalustatud maitse, kõik komponendid: vaht, värv, tummisus ja kraadid täpselt õiges tasakaalus. Ühe soomlase kommentaari oli väga hea: "*****, kui ma tagasi koju lähen ei saa ma ühtegi kodust õlu suu sissegi võtta. Tuleb hakata Belgiast tellima või midagi."

Lindemans Kriek
Kergelt hapukas kirsiõlu. Väga hea maitsega kui pole sellist asja varem proovinud. Meenutab maitselt natuke siidrit. Sobib õhtu alustuseks, kuid kui liiga palju juua pidi jätma natuke liiga magusa maitse suhu.

Lindemans Kriek

 Gouden Carolus- üks tõsiselt tummine õlu. Üheksapromilline kangus on täisti osavalat varjutatud sellise vaadise, kergelt mõru maitse taha. Vaht on pigem väiksem. Saada on nii hele kui ka tume versioon. Hele on maitselt lahjem ning minu maitse jaoks natuke liiga vesine.

Gouden Carolus Dark

Westmalle Trappist- suure vahuga õlu. Maitselt pigem mahe, erilisi maitsenüannse pole. Seitse promilli.

Westmalle Trappist
Pilt: http://www.trollekelder.be/cafe/wp-content/uploads/2013/06/westmalle-dubbel.jpg

Grimbergen- minu jaoks natukene liiga mõru. Jättis sellise kange järelmaitse. Küllaltki tummine ja vahune. Tuleb samuti heleda ja tumeda versioonina.

Grimbergen
Pilt: http://www.trollekelder.be/cafe/wp-content/uploads/2013/06/grimbergen-optimo-bruno.jpg

Kasteel- nagu nimest aru saada siis on tegemist lossiõluga. Natuke vähem mõrkjas kui Grimbergen, järelmaitse on pigem mahe. Tegemist on ka kõigest 11 promillise õluga. Kangust ei ole üldse tunda. Erasmulased jõid ühe baari sellest õlust ka tühjaks. Järelikult väga viga pole :).

Kasteel
Pilt: http://pilsje.files.wordpress.com/2012/05/kasteel-bruin.jpg

 
Sangria - tegemist ei ole tegelikult õluga, vaid pigem õlukokteiliga. Põhikoostisosadeks on majaõlu (nisust) koos punase veiniga. Lisandiks võib panna puuvilju, viina. Maitse sõltub baarist, kuid enamasti mõjub vein pigem lahendajana ning peidab osa tervamaid maitseid ära.

Okei, see tuli pikem kui ma plaanisin. Räägin toitudest järgmine kord. Ütlen, vaid, et võib-olla panite tähele, et igale õlule on oma spetsiifiline klaas, milles seda serveeritakse. Igale õlule tuleb baarispetsiifiline alus ka alla ning pudelit joogiga kaasa ei anta, kui sa just ei küsi.

Sellel nädalal käisin veel raadiostuudios ning hakkan tulevikus raadioprogrammi tegema. See on seoses selle meediaklubiga, millega ma liitusin. Tipptasemel tehnika ning sõbralik seltskond tõotavad teha sellest laheda kogemuse. Ideaalis tahaks teha soovisaadet, kus mängin kõike muud peale electro, mida siin millegi pärast väga palju lastakse. Saaks paar mixi vahel ka panna ja õhtud oleksid sisustatud. Vaatab, mis sellest välja tuleb.

Viimane lõbus lugu on seoses ühe 1963. aasta Porsche 911 -ga. Lähen oma tuttavatega kokku saama kui märkan seda autot. Täitsa kena pisikene auto, hinda ei kujuta isegi ette. Samas märkasin ma, et juhipoolne aken oli peaaegu täielikult alla keritud ning omanikku ei tundunud kuskil lähedal olevat. Esialgu kõndisin mööda, kuid poole tee peal jäin seisma. Kui see oleks minu auto, siis ma oleks küll õnnetu kui sellega midagi juhtuks. Pöörasin otsa ringi ning mõtlesin pöörduda hotellipersonali poole, äkki nemad teavad seda klienti. Läksin hotelli baari, kandsin asjast baarmanile ette ning tema reaktsioon oli hindamatu (inglise keeles): "Mis autoga mure on? Aa, see on minu oma, mis siin seisab. Aken on lahti? Pole tähtsust, see on kindlustatud." Noh jah :D Kiitsin tema ilusat masinat ja tema tänas mind tähelepanelikkuse eest ning jätkasin oma teekonda. Oh jah, mul on pikk tee veel minna....

Umbes selline, ainult sinikjas. 1963.a. hind hakkab 240 000€ st.
Pilt: http://alexmanos.alexmanos.netdna-cdn.com/wordpress/wp-content/uploads/2012/06/Porsche_911.jpg

Võrdluseks minu sõiduriist. Kummituskuma tuli tasuta kaasa.

Sellel nädal sai veel ühe korraliku lauamänguõhtu teha, tegin lõpuks 22 kartulikotletti, uppusin korraks kodutööde alla ning sain jälle paar sõpra juurde. Järgmisel nädalal hakkan tegema T'ai Chi'd, mõne aja pärast ka ratsutamist, kohtun selle huvitava tütarlapsega ning loodetavasti jõuan kuskile oma tööotsingutega.

Seniks püsige soojas, karukesed.