3. nädal - maaalune ööelu ja Antwerp

Hei,

järjekordne tegus nädal on mööda saanud. Sai jälle uut Belgia linna näha ja tutvuda kohalike oludega, koolis on ka juba päris tegus ning kui järge käest ära lase, tuleb ilusasti välja.

Alustan aga hoopis sellega, et sattusin India supermarketisse. Vene omast olen ma juba rääkinud- leidisin sealt musta leiva, präänikud ja suitsujuustu, nii et minu üllatus ei olnudki väga suur kui pealtnäha tavaline pood osutus olevat India mõjudega. Terve tohutusuur riiulitäis erinevaid pähkleid - võrreldes teiste poodidega ikka päris odavad; mingisugused ümmargused leivad, millest tegin omale väga häid taco-laadseid võileibu, ainult India inimesed töötamas ning muusikana mängis poes ka selline klassikaline India leelotamine. Päris äge kogemus.

Vot selline leib.

Siis neljapäeval sai käidud ühes põrandaaluses baaris ka. Kuna Mechelenis pole ööklubisid, on selle asemel põhilisteks tantsimiskohtadeks väikesed baar-klubid. Samas, selleks et tantsupõrandale saada, pidime minema kuskilt leti tagant läbi ja mööda  pimedat treppi alla kuskile keldrisse. Koht oli isegi täitsa kena, kuid täiesti uskumatu kui palju inimesi sinna väiksesse kohta ära mahtus. Ühel hetkel ei olnud võimalik isegi tantsides liikuda, nii et tuli kahe jala peal õõtsudes ja käed keha ligi kuidagi rütmis püsida. Ning kuna inimese keha eraldab umbes samapalju soojust kui hõõglamp läks päris kiiresti seal kuumaks. Kui vahepeal väljas "maha jahtumas" käia, ei olnud väga hullu, kuid siiski tuli järgmisel hommikul üks korralik pesupäev teha.

Eile oli mul plaan sõita mere ääres olevasse linna nimega Oostende. Lubas ilusat ilma ja kuigi ma magasin natuke sisse, sain lõpuks ikkagi jala ukse vahelt välja. Trepikojas kohtasin aga oma Erasmus tuttavaid, kes plaanisid minna Antwerpi ja kuna ma üksinda poleks niikuinii väga tahtnud minna, liitusin hoopis nendega. Antwerp on üks veidi suurem linn Mecheleni lähedal, asub suure jõe ääres ning lisaks ilusale arhitektuurile on seal ka palju suurte laevade parandamise basseine. Umbes 17 minutit rongisõitu.

Kolmekorruseline raudteejaam

Raudteejaam oli juba omaette elamus. Ma olen kuulnud mitmekorruselistest raudteejaamadest, kuid ega ikka enne ei usu kui pole oma silmaga näinud. Olidki reaalselt kolme korruse peal, üksteise otsas mitu rongi. Kui jaama saabusime ega aru küll polnud saada, kas lähme üles või alla. Lihtsalt ühel hetkel jõuad kohale ja avastad, et pead hea mitu eskalaatorit võtma, et maapinnatasandile saada. Jaamhoone ise oli ka päris võimas, kaunistatud rikkalikult gooti stiilis, kõrgete lagedega ning tänapäeva tehnoloogia ja vana pärand olid oskuslikult kokku sobitatud.

Linnas kõndisime niisama ringi, sõime pitsat, proovisime õlusid, liitusime tahtmatul ühe rongkäiguga, vaatasime BMX ronimisvõistlust ja võtsime jõe ääres päikest. Rahvast oli peatänaval ikka korralikult, poed püüdsid erinevate nippidega kliente enda juurde meelitada - kes oli karkude peal kloun, kes oli poe aknale DJ tümpsu mängima pannud, kes lihtsalt krabas sind tänavalt - ühesõnaga elu käs :).

Õlud, õlu, õlud

Linna kesktorn/-kirik

Euroopa maja?

Loomaias käisime ka. Avastasime enda sisemist last. Tegelikult ma ei mäletagi, millal ma viimati loomaais käisin- ikka vähemalt hea üheksa aasta tagasi. Millegipärast oli lapsena loomaaias lõbusam, nüüd paned tähele loomade väikeseid elutingimusi ja stressi. Samas tõesti oli vaeva nähtud võimalikult sarnaste tingimuste loomisega ja park nägi korras välja. Rahvast oli jälle harjumatult palju, kuid lõppkokkuvõttes päris vahva käik. Tagasivaatavalt oleks võinud suhkruvatti ka osta, siis oleks minu sisemine laps küll lausa kilganud. Täiskasvanud mina aga vaatas oma rahakoti põhja, laskis sealt välja väikese kärbse ja kõndis ohates edasi.

Eestlased talvel

Puhkepaus jõe ääres.

Selle seikluse kamp. Mul on päike silmas ja ninas.

Pärast linnaskäiku leiutasime õhtu jaoks uue mängu - baariturism. Eesmärgiks oli külastada õhtu jooksul võimalikult palju erinevaid baare ning osta igast ühest midagi kaasas. Baare valisime kaardile pimesi näpu peale pannes või lihtsalt interjööri või baarineiude järgi. Mõte oli hea, kuid jõudsime külastada vaid kahte baari enne kui soomlased päris ära vajusid. Tõenäoliselt oli see igast kohast ostmise reegel veidi üleliiast. Ehk järgmine kord jõuame kaugemale.

Äge nädal oli. Mitte midagi sellist poleks juhtunud kui ma oleksin käed rüpes kodus istunud. Tegelikult, kogu selle ringituuritamise pärast on mul tänaseks päris korralik kodutööde kuhi kogunenud- kuid arvan, et saadud kogemus oli seda väärt. Kodutöödes midagi väga rasket nagu Akadeemias siin praegu ei anta, pigem on maht suurem ja konstantsem.

Olge tublid ja ärge väga tatisteks minge.