5. nädal - t'ai chi ja quatro sünna

Hei,

see nädal on lendas ikka väga kiiresti. Vasikavaimustus hakkab üle minema ning tasapisi hakkab kindel rütm tekkima. Ikka iga päev sai midagi tehtud ning kodutöid kribasin teha kuni tänase õhtuni. Natuke hakkasin juba mõtlema, kas jõuan ikka täna blogitada ka, kuid õnneks osutusid kodutööd vähem töömahukateks kui ma arvasin, ning ikka jõudsin.

Nädala alguses hakkasid minu blogipostitused ka Delfi tudengiblogis ilmuma. Tegemist on projektiga, kus Eesti Erasmuse tudengid pajatavad oma seiklustest välismaal. Alguses natuke pelgasin ka seda, teades eestlaste kommenteerimisharjumusi, kuid kui läbi selle saab tutvustada natuke tudengite elu siis miks ka mitte (http://www.delfi.ee/teemalehed/tudengiblogi). Esialgu hakkasin seda blogi siin kirjutama ikka enda koduste peale mõeldes ning eks endal ole ka tore hiljem meenutada, mis tehtud sai. Igapäevase päevikupidajat minust pole, kuid nädala peale tuleb ikka vahvaid juhtumisi ikka kokku küll. Võib-olla teen isegi väikese käsitsitehtud raamatu sellest, mine tea.

Teisipäeval sain oma intervjuu lesbiga ära teha. See oli täiesti kokkusattumus, et Eestis just samal ajal arutati seda kooseluseadust. Üleüldse tundus välismaalt vaadates kole palju kära sellise seaduse ümber olevat- iga üks arvas midagi ja iga teine arvas midagi muud. Näoraamat oli ka samas stiilis asju täis. Laskumata ise ka sinna tulistesse keerdkäikudesse ütlen vaid üht- vähemalt meeleavaldamise kunsti on eestlased ära õppinud :). Igatahes, Sophie oli väga tore. Väga kena ja avatud meelega naisterahvas. Peale vaadates nägi välja kui koduperenaine ja millegi välimise järgi küll ei oskaks seksuaalset orientatsiooni määrata. Intervjuu läks natuke lappama, kuna mul ei ole väga palju kogemust sellega- peaagu 45minutit rääkisime maast ja ilmast ja armastusest ja õnnelik olemisest ja paljust muust. Väga lõbus oli seda hiljem ka sisse trükkida- ühe tunniga suutsin sisse kanda vaid 13 minutit vestlusest. Oeh, vähemalt oli lahe kogemus. Elu sees ei oleks uskunud, et tulen Belgiasse ja hakkan paari nädala pärast tutvust tegema siinse lesbide kogukonnaga :D Äge.

Selle nädal kokakunst: 28 kartulikotletti Eesti moodi

Kolmapäeval oli mul esimene T'ai Chi tund. Puhtal huvi pärast registreerisin ennast sinna ja täitsa huvitav oli. Pärast paari harjutust tulid mul küll Karate mõjud sisse- mitmed asendid, üleminekud ja käe asendid on samad. Põhiline erinevus on põhimõttes. Kui Karate eesmärk on suunata jõud võimalikult efektiivselt ühte punkti siis T'ai Chi eesmärk on kasutada vastase jõudu tema vastu. Täiesti põhimõtteline erinevus ning sain ka sensei käest kommentaariks, et ma olen ikka väga kange ning üldse mitte lõdvestunud. Eks järgmise paari trenniga tuleb paremini teha.

Neljapäeval käis meie oma lennundusprofessionaal, Keit, mul külas. Väga tore oli jälle sugri-mugri nägu näha ja meie oma keeles rääkida. Kuna lennuk hilines oli meie kohtumine küll põgus, kuid jõudsin näidata Mecheleni peatänavat ja torni ning ta sai esimese maigu kirsiõlu kvaliteedist. Ta pidi küll Brüsselisse kohe edasi kiirustama, kuid saime vahetada mõtteid Euroopa lennunduse tulevikust ja karjäärivõimalustest. Jah, poleks uskunud, et minu neli aastat Lennuakadeemias nii kähku lähevad. Praegu saab veel pea pilvedes ( :D ) olla, kuid jaanuarist alates peab raskeid valikuid ja otsuseid hakkama langetama. Mõned küsimused vajavad ka vastust, kuid selleks ju Erasmus ongi. Igatahes, Keit, kui sa seda loed siis tore oli sind näha ning loodan, et sa Brüsselis ära ei eksinud ning jõudsid paar õlu, mis ma soovitasin, ka kaasa krabada.

Loomulikult on siin ka koertele õlu olemas

Reedel sai pidu ka. Kuna meie Erasmuslastest neljal on oktoobris sünnipäev siis kokkuhoidlike tudengitena otustasime kõik sünnipäevad korraga teha. Sai kooki, sai totakaid koonusemütse ja plärinatorusid, lasime suure pauguga konfette ja linte ja lihtsalt tundsime ennast hästi. Selleks, et naabreid säästa, lahkusime umbes 22:00 ajal korterist ja siis sõtsime mitte väga sirgelt rattakellade saatel, nagu üks korralik jalgrattagäng kunagi, ühte bubisse, kus siis õhtu lõppes.

Quatro sünna.

Laupäev ja minu reeglite vastaselt ka pühapäev kulusid õppetükkide peale. Ainult üks mure kerkis veel esile. Nimelt enne siia tulekut käisin hambaarsti juures, kuna mul oli üks plomm ära tulnud. Ta uuris ja uuris ja ütles, et kui hoolikalt puhastada, ei juhtu sellega midagi. Parandas mul ühe teise hamba ära ja lasi tulema.Tuleb aga välja, et kogu sellest puhastamisest ei olnud mingit kasu- ei valuta, kuid midagi väga meeldivat ka ei ole. Nüüd pean kiiremas korras kõige suurema elukallidusega riigis leidma hambaarsti, kes mind päris paljaks ei rööviks. Oeh, vahel võiksid sellised probleemid olemata olla ja asjad lihtsalt paika loksuda...

Vot nii, lükkasin kõik töökoha, juuksurite, jõusaalide ja vanakraamipoodide otsingud praegu tagaplaanile. Keskendun hamba kordasaamisele ja õpingutele, küll jõuab neid teisi asju ka taga ajada. Järgmisel nädalal lähen paadiga sõitma ja ronin lõpuks Mecheleni torni ning loodetavasti tutvun Brüsseli eestlaste kogukonnaga (loomulikult on sellekohane Facebook'i grupp olemas).

Olge tublid,